Elustiil

EKSPERIMENT: kas ekstreemne supermodelli dieet teeb ilusaks või ajab hulluks?

Keiu Virro 10.09.2017, 12:09

Kas sa tahaksid välja näha nagu Gisele Bündchen? Ja selle nimel süüa nagu tema? Otsustan proovida, sest mulle tundub, et igaõhtune pähklitega piimašokolaad ei olegi nii tervislik toit, kui ma olen arvanud. Kuigi pähklid on ju tervislikud, eks?

Boston.com avaldas intervjuu staaripaari erakoka Allen Campbelliga, kust selgus, mida maailma kõige rohkem teeniv supermodell Gisele Bündchen (36) ja tema abikaasa, tippsportlane Tom Brady (39) ning nende kaks last söövad – ja eelkõige, mida nad ei söö. Ja see viimane nimekiri on pikk.

Bündcheni ja Brady töös on füüsiline vorm kahtlemata keskmisest kõvasti olulisem. Iseasi on muidugi see, kas pidada nende toidulauda ultratervislikuks või pigem hullumeelseks. 80% sellest moodustavad (toored) orgaanilised köögiviljad. Täisteravili sobib, samuti pruun riis, kinoa ja oad. 20% moodustab liha. See peab olema mahe, muhe ja üsna rasvavaba: veis, part ja kana. Kala (lõhe) peab olema enne vabalt looduses ujunud. Välistatud on valge suhkur, valge sool (roosa Himaalaja sool on okei), nisujahu, kuri maitsetugevdaja MSG, seened, maavitsalised (kartul, tomat, baklažaan, paprika, piprad jne), kofeiin, piimatooted. Tom Brady väldib enamjaolt puuvilju (mis rõõm talle siis üldse jääb?). Toidulauale võiks ilmuda spirulina ja lehtkapsas. Küpsetamiseks kasutavad nad ainult kookosõli.

Tom Brady ja Gisele Bündchen. (PA Images)

Esimene päev

Gisele Bündcheni pere alustab päeva väidetavalt kell kuus hommikul klaasikese sooja veega, mille sisse on pigistatud sidrun. Järgneb orgaanilistest puuviljadest smuuti. Hiljem, brunchiks, lubab pere enesele värskeid puuvilju (Tom muidugi mitte!), mune, avokaadosid, gluteenivaba saia ja kookosvõid. Minu hommik ei alga kell kuus. Õigupoolest tundub mulle ka kell kaheksa, et hommik ei peaks tingimata algama. Aga mind ootab ees kohtumine, nii et kuskilt tuleb alustada.

See osutub juba eos keeruliseks missiooniks, sest hetkel, kui vett keema panema hakkan, meenub mulle, et kohvijoomine on selle toitumise puhul välistatud. Ohkan ja kasutan sama vett hoopis sidruniveeks. Ma olen ikkagi aastaid vaeva näinud, et arendada endas välja äärmiselt ebatervislik kofeiinisõltuvus (neli tassi päevas sobib hästi)! Kofeiinivabal minul ei ole isegi smuuti tegemiseks jõudu. Ah jaa, mul pole ka blenderit.

Söögiprobleemi lahendan banaanide-apelsinidega. Tom Brady seda heaks ei kiidaks, ütleme nii. Minu rahakott ei kiida jällegi heaks ökopuuvilju. Väike võrdlus mahetoodete otsingul: biobanaanid Biomarketis või Rimis maksavad 2.29 eurot kilo, tavabanaanid Rimis 1.39 (turul on need muidugi veel odavamad). Apelsinid maksavad Biomarketis 3.49 eurot kilo, Rimis 1.39. Kas biobanaanide ostmine tegelikult ka kellegi kuskil maailma otsas õnnelikumaks teeb ja õiglasemat palka maksta aitab? Sest mis ökoloogilisse jalajälge puutub, siis ma kahtlustan, et transport vaevalt et väga palju ökom on. Ja minu keha ei paista vahet tegevat.

Vähemasti saab praegu aiast rohkelt väga ökosid õunu. Nosin neid mõnuga. Meenutan intervjuud Brady ja Bündcheni erakokaga. Muu hulgas kõlas küsimus: “Kuidas on teha süüa kahele inimesele, kelle kehad on nende töös nii olulised?” Ma protesteerin! Minu keha on minu töös äärmiselt oluline. Ma ei trükiks praegu seda artiklit, kui mul ei oleks vaja näiteks… sõrmi. Ja ma kinnitan, et minu keha on selle puuduva hommikukohvi tõttu üsna töövõimetus vormis.

Kehatempel ei taha brokolit

Teine päev. Olen pidanud kinoad mingisuguseks moetoiduks. Tuleb välja, et kinoaseemnetes on kõvasti rohkem toitaineid kui teistes teraviljades: valke, samuti  rauda, kaaliumi ning fosfori-, magneesiumi- ja väävliühendeid, südamesõbralikke monoküllastumata rasvhappeid ja oomega-3-rasvhappeid.

Olles püüdnud pingeliselt leida kinoaretsepte, mis ühtlasi Bündcheni-Brady toitumiskavaga sobiks, avastan, et mokkamööda retseptid kipuvad sisaldama kas keelatud piimatooteid või liha, mis muidu sobiksid küll, ainult et eelmisel õhtul kodu-Rimist läbi kõndides ei suutnud ma seal tuvastada ühtki rõõmsat ökolooma ega vabas looduses ujunud lõhet. Otsustan segaduse vältimiseks täna lihtsalt paljast kinoad süüa, maitseks natuke roosat soola. Kuniks “puder” keeb, tuulan internetis ja leian, kus maheliha end peidab: kohti jagub Nõmme turust Biomarketini.

See paljas kinoa ei ole nii hull. Vähemasti täidab üllatavalt hästi kõhtu ja kuna mul on nüüd veendumus, et tegemist on Hirmus Tervisliku Kraamiga, siis tunnen, nagu võtaks keha pisut atleetlikuma vormi. (Tegelikult muidugi ei võta, aga kumb loeb, enesetunne või tegelikkus? Väidan, et enesetunne.) Ülejäänud kinoa võtan parema puudumisel tööle kaasa. Aga lõunasöögi ajal ma seda vägagi askeetlikku kraami enam ahvatlevaks ei peta. Oma süü muidugi. Kes käskis seda paljalt süüa?

Gisele järgib põhimõtet, et keha on tempel ja seda õigesti toites saame ka oma tuju parandada. Ma olen teoreetiliselt enam kui nõus. Aga. Kui püüan õhtul teha köögiviljasuppi, mis ühelt Gisele Instagrami-fotolt paistab ja mille peamiseks osaks näib olevat brokoli, siis meenub mulle, et ma ei ole suurem asi supisõber ning lisaks on mul täiesti põhjendamatu ja ebaratsionaalne viha brokoli vastu. Kas nii käibki dieet? Et teen sööki, mis mulle ei maitse, muud süüa ei tohi ja lõpuks kilod kaovad nagu imeväel (minu närvide arvel)? Ma ei ole kindel, et see on nüüd see hea emotsioon, mis oma keha kui templi kohtlemisega kaasas peaks käima.

Kust sai Gisele koogi?!

Kolmas päev. Luusin taas Gisele’i Instagramis ringi. Leian pildi koogist. KOOGIST, inimesed! Mis kook see on? Kas see on toorkook? On see lihtsalt kaunis butafooria? Mis toimub?! Hingan sügavalt sisse ja välja ning kaalun varianti küpsetada endale midagi, mis näeks välja nagu see asi seal pildil, ainult et sisaldaks kohe kindlasti kõike, mida ma sinna panna ei tohiks. Pean siiski vastu ja haaran hoopis ökopoest varuks ostetud toornäkse. Siinkohal pean ütlema, et mida iganes räägitakse sellest, kuidas tervislikud alternatiivid on sama head kui tavalised koogid-küpsised-kommid, see lihtsalt ei ole tõsi! Võtan vastu otsuse ülejäänud eluks: kui kook või komm, siis päris kook või komm. Alternatiivid on minu tagasihoidlikul hinnangul puhas enesepiinamine. Proovisin hiljuti ühes kohvikus “kõigevaba kooki”. Muu hulgas oli see maitsevaba.

Selgub, et õigupoolest ei saa ma selle toitumiskava puhul väljas süüa suurt midagi. Restoranis sobiva toidu leidmine on veel keerulisem kui veganitel, mis sest, et Bündchenil on liha ja kala lubatu hulgas. Leian küll internetist nii mõnedki Tallinna restoranid, kus saaksin maheliha, aga Gisele heakskiidu pälvimiseks peaks koht olema ühtlasi sisuliselt gluteeni-, laktoosi- ja kõigevaba. Ja kuidas täpselt korraldada seda, et “kõige kurja juurt” ehk valget soola toidus poleks? (“Palun saatke kokale kasutamiseks minu isiklik roosa Himaalaja sool. Muidu ma ei söö.”)

Gisele on öelnud, et loomaliha tarbimist on tema pere vähendanud ühe korrani kuus, (mahedad) kanad ja (vabalt ujunud) kalad esinevad sagedamini. Näiteks Biomarketi ja Kaubamaja maheda lihaveise hakkliha hind on 10.50 eurot kilo, Rimist leiab ebamaheda veisehakkliha hinnaga 4.90 eurot kilo. Mahedat kana ei suutnud ma esimese hooga tuvastada, aga kuskil ta ilmselt ikkagi toimetab, sest selle maheda kana mahedad M-suuruses munad leiab hinnaga 3.19 kümnene karp, (tavamunad maksavad 0.83).

Ma ei tahagi olla gasell nagu Gisele!

Neljanda päevaga sai paraku minu kannatus otsa ja sidrunivee asendas piimakohv. Olgu peale, saiakeste ja piimašokolaadi ärajätmine menüüst tähendab juba iseenesest paremat enesetunnet, aga kõik muud piirangud on minu maailmapildis midagi väga vaenulikku.

Eelkõige on dieedi juures tüütu aga see, et iga sammu peab ette kavandama, vastasel juhul tuleb tühja kõhtu kannatada. Võib-olla kehale on see pidev planeerimine hea, aga lakkamatult toidule mõtlemine tundub vaimse poole pealt küll kõike muud kui tervislik. Küllap on see toitumiskava tore siis, kui sa juhtumisi ei taha õhtust süüa pärast kella 18, sest see on Gisele jaoks tagumine aeg. Minust jäävad trendidieedid sedapuhku staaridele ja meisterdan endale hoopis ühe hilisõhtuse pavlova!

Kas teadsid, et...?

  • Kaks korda aastas teeb Gisele detoksikuuri, soovitatavalt silent retreatis (asutus, kuhu minnakse vaikima).
  • Tom Brady pole kunagi maitsnud ei kohvi ega maasikat.
  • Mõlema eesmärk on oma tööd kauem teha, keha kauem noorena hoida.
  • Tuleb jälgida, et keha saaks piisavalt valku. Paljudel tekitab toortoit gaase. Kuna kookos, avokaado ja pähklid sisaldavad palju rasva, võtavad paljud selle dieediga hoopis kaalus juurde! Soola keha vajab, seega seda täitsa ära jätta pole mõistlik.
  • Aluseline on kõige alus! Joo aluselist vett, sidrunivett, ja vaata, et happeid kehasse ei satuks (nagu need julmad tomatid!).
  • Magustoiduks teeb kokk Campbell perele banaani-ananassirulle spirulinaga. Tema arusaam sushist on pruun riis + avokaado + porgand + kurk. Kevadrullid tähendavad hakitud juurvilju, mis on peedilehe sisse keeratud. Ananassi-kurgigazpacho on mõnus suvetoit. Gisele ja Tomi lemmik “toores lasanje” on lihtsalt küpsetamata suvikõrvits pesto ja pähkli “parmesaniga”. Jah, see kõik on tegelikult lihtsalt salat.

Toitumisnõustaja Margus Silbaum:

“See toitumine ei ole midagi erilist, aga mina ei nimetaks seda tippsportlastele sobivaks. Tavainimene näeb siin põhimõtteid, mis toimivad igal juhul, kui soovitakse oma verepilt tervislikumaks muuta: näiteks välistada menüüst suhkur ja jahu, eelistada võimalikult rasvavabu kala-, linnu-, looma- ja piimatooteid. Vajalikud rasvahapped tasub saada õlidest, pähklitest ja seemnetest.”

Toitumisnõustaja Kati Orgu:

“Selles toitumiskavas saab sportlastele, lastele ja aktiivsetele inimestele vajalikke aminohappeid rohelistest köögiviljadest, kinoast, ubadest ja pähklitest. Soovitan minagi toidu kuumutamisel kasutada kookosõli, salatitele lisada külmpress-oliiviõli või pähkliõli. Kui organismis on seennakkus (probleemid tupe- või küüneseenega, kõõm vms), on seente vältimine toidus põhjendatud. Maavitsaliste kõrvaleheitmine on vajalik allergikutele. Ilma talumatuste ja terviseprobleemideta inimesed peaksid sööma võimalikult mitmekesiselt, sh laias valikus puu- ja juurvilju, täisteravilju, loomseid ja taimseid valguallikaid, pähkleid ja seemneid.

Kui teadliku toitumise kauge inimene võtab sellise menüü ette, võib toidulaud jääda üksluiseks ja kesiseks. Selline toitumine nõuab rohkem planeerimist ja kalkuleerimist, et saada söögist piisaval hulgal energiat ja toitaineid õiges jaotuses.

Kõigil tasub üle vaadata kasutatavad rasvained, loobuda valgest suhkrust ja selle peidetud allikatest (magusad piimatooted, kohvijoogid, valmistoidud, kastmed jms), tavalisest lauasoolast ning nisujahust.”

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta oktoobrinumbris.